Raamatukogu 2021. aasta arvudes

2021. aasta oli raamatukogu jaoks hea aasta. Registreeritud kasutajate arv (316) jäi samaks, kuid laenajate arv (204) kasvas 10 võrra. Aasta jooksul kogunes laenutusi 9174, mis on 531 rohkem kui aasta varem. Raamatuid laenutati 6083 korda ja perioodikaväljaandeid 3088 korral. Raamatukogu külastati 4194 korda, mis on 500 külastust rohkem kui aasta varem. Raamatukogusse jõudis aasta jooksul 488 uut raamatut.

Raamatukogu sai 3D-printeri

Eesti Rahvusraamatukogu ja Tallinna Keskraamatukogu kuulutasid suvel välja konkursi “Raamatukoguhoidja õpib, loob ja õpetab”. Konkursi võitis Veriora raamatukogu.

Konkursil osalemiseks pidi raamatukoguhoidja õppima ära mõne uue digioskuse, looma õpitu abil kogukonnale lisandväärtust ja õpetama uusi oskusi. Konkursile laekus üheksa võistlustööd. Veriora raamatukogu töö puhul rõhutati, et autor on näinud väga palju vaeva ja pole paljuks pidanud teiste asjatundjatega konsulteerida.

Veriora raamatukogul valmis Genially keskkonnas interaktiivne lühikursus “Usu või ära usu”, mille eesmärgiks on tutvuda informatsiooni hindamiseks vajalike põhiteadmistega. See oskus muutub tänapäeva infoühiskonnas üha olulisemaks ning raamatukogu kui infoasutus on väga sobiv selliste teadmiste vahendamiseks. Kursus toimus veebipõhiselt iseseisva tööna ning sai osalistelt väga positiivset tagasisidet, mis julgustab edaspidigi taolisi projekte looma.

Täna käis Rahvusraamatukogu delegatsioon auhinda, 3D-printerit, üle andmas. Vestlusringis aeti tööjutte ning vahetati kogemusi. Auhinna välja pannud Büroomaailma esindaja viis läbi ka esmase printeri kasutamise koolituse.

Armin Kremm Büroomaailmast, Veriora raamatukoguhoidja Ilona Oeselg-Tigasing ja Marta Hang Rahvusraamatukogust.

Raamatukogu ootab kõiki uue võimalusega tutvuma!

Raamatukogupäevad 2021

UUENDATUD! Teematund lastele jääb ära!

20.-30. oktoobril toimuvad üle Eesti, nii ka Veriora raamatukogus, järjekordsed raamatukogupäevad, mille tänavuseks teemaks on ajakirjandus.

Raamatukogupäevad avab alati ettelugemise päev, 20. oktoober. Sel aastal kannab see pealkirja “Ega mets tühi ole…”. Raamatukogus on välja pandud väike valik metsateemalisi raamatuid, millest raamatukogu külastajatel on võimalik ette lugeda või kuulata ette lugemist. Kõigile neile, kes täna sel puhul raamatukokku ei jõua, on väike videotervitus.

Kogu päevade vältel on raamatukogus avatud lugemislaud, kus saab tutvuda raamatukogu väljaande Weriora Ajakaja esimese numbriga. Laual ka värsked päevalehed.

Samuti saab teadmisi proovile panna online-mängudes (kliki alloleval pildil).

Koolivaheaja reedel, 29. oktoobril on raamatukokku oodatud kõik lapsed, et osa saada teematunnist “Teeme ise ajakirja!”.

Kohtume raamatukogus!

Lugejaks registreerimine veebis

Nüüd saab end lugejaks registreerida ka lugejaportaali www.lugeja.ee kaudu, kasutades ID-kaarti, mobiilID-d või SmartID-d.

Logi sisse – Registreeru.

Avaneb registreerimisvorm, vajalik on täita kõik väljad NB – telefoninumber kindlasti +372

Valida sobiv autentimisviis.

Kinnitada nõustumist raamatukogu kasutustingimuste ja isikuandmete töötlemisega (kasutuseeskiri avaneb eraldi aknas).

Registreerumiseks on vajalik PIN2 sisestamine.

Konto on loodud ning sisselogimise järel on lugejal võimalik teavikuid reserveerida, järjekorda panna jms.

Digiallkirjastatud registreerimisavaldus edastatakse ka lugeja poolt sisestatud meiliaadressile.

Sündinud juulis…

Raamatukogus tähistab tuntud kirjanike sünnipäevi mini-väljapanek. Juulikuu sünnipäevalisteks on Marcel Proust ja Piret Raud.

Veriora raamatukogus on olemas järgmised Piret Raua kirjutatud teosed:

ja järgmised Marcel Prousti teosed:

Kohtumine lastekirjanik Kätlin Vainolaga

Teisipäeval, 15. juunil oli raamatukogul külas lastekirjanik Kätlin Vainola. Ta on töötanud õpetaja, projektijuhi ja toimetajana. Luuletusi ja lühijutte hakkas ta kirjutama ülikoolis õppimise ajal. Lisaks on ta kirjutanud laulusõnu ansamblitele Vennaskond ja Sõpruse Puiestee, artikleid ajakirjandusse, koostanud õppematerjale ning korraldanud laste lugemisega seotud üritusi. Ta on ajakirja „Hea Laps“ toimetaja.

Ta tutvustas meile oma raamatuid „Ville“ ja „Nähh Pariisis“ ning lapsed said proovida teise käega (kui oled paremakäeline, siis vasaku käega) joonistamist ning ajakirjast „Hea Laps“ laste joonistusi otsida. Samuti valmis väljamõeldud tegelasele tagaotsimiskuulutus: joonistasid pildi, tõid välja tegelase tundemärgid ning kadumise asjaolud. Tegelase kadumisest valmis ka lühike jutt või pildiseeria. Julgemad osavõtjad kandsid oma loomingu ka teistele kuulamiseks-vaatamiseks ette. Lapsed tegid kõike innukalt kaasa ning juttu oleks jätkunud kauemakski. Ettevõtmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Ühtlasi jagati ka programmi Lugemisisu edukatele lõpetajatele diplomeid. Sel aastal olid need kaks vaprat 1. klassi poissi Simon Soidla ja Keron Mjagkov. Kingituseks Piret Raua raamat “Tobias ja teine b”, et suvi päris ilma lugemata ei mööduks.

Aitäh Kätlin Vainolale ja ilusat suve kõigile lastele! Kohtumiseni sügisel, sest Lugemisisu tuleb taas!

Enim loetud raamatud 2020. aastal

Eelmisel aastal oli raamatukogul 315 registreeritud kasutajat, neist 194 laenas raamatukogust ka mõne raamatu või ajalehe-ajakirja. Külastusi kogunes 3694 (üle 11 külastuse kasutaja kohta aastas). Aasta jooksul tehti raamatukogust 8643 laenutust (5865 olid raamatud). 

2020. aasta enim loetud raamatud on:

Eesti ilukirjandus

1.-3. (8 lugejat) Mats Traat “Maastik õunapuu ja merereikorstnaga”, Erik Tohvri “Elupõletajad”, Mart Sander “Litsid” III raamat.

4.-7. (7 lugejat) Lembit Uustulnd “Avameri. Kalamehe mõrsja”, Stig Rästa “Hakitud kalamari”, Marje Ernits “Jumalal ei ole aega”, Susan Luitsalu “Ka naabrid nutavad”.

Maailma ilukirjandus

1.-5. (7 lugejat) Elly Griffiths “Koolmekohad”, Delia Owens “Kus laulavad langustid”, Jacky Durand “Retseptiraamat”, Viveca Sten “Täna öösel sa sured”, Fredrik Backman “Ärevil inimesed”.

Laste- ja noortekirjandus

1.-2. (6 lugejat) Andrus Kivirähk “Tont ja Facebook”, Marje Ernits “Pilvede varjud”

3.-4. (5 lugejat) Berit Sootak “Viimane hingelind”, Aino Pervik “Arabella, mereröövli tütar”.

5.-7. (4 lugejat) Francesca Simon “Hirmus Henry ja zombivampiir”, Bobbie Peers “Kaoseparalüsaator” ja “Lüriidiumivaras”.

Teadmiskirjandus

  1. (7 lugejat) Olav Osolin “Minu esimene elu”.
  2. (6 lugejat) Aleksei Beljakov “Alla Pugatšova elu ja imelised seiklused”.
  3. – 5. (5 lugejat) Nando Parrado “Ime Andides”, Reet Kudu “Kaika Laine. Legend jääb elama”, Kirsti Timmer “Taroskoop 2020”.

Kingitused raamatukogule

Jõulud on kinkimiseaeg. Veriora raamatukogu sai sel aastal ühe väga suure kingituse. Selleks oli suur hulk head lastekirjandust Eesti Lastekirjanduse Keskuselt. Oleme liitunud lugemisprogrammiga Lugemisisu ning sellise kingituse said kõik raamatukogud, kes sel hooajal selles osalevad. Suur-suur aitäh!

Tegelikult saab raamatukogu kingitusi iga päev. Iga külastaja, iga tema loetud raamat, lahke naeratus või sõna ongi kingitus. Ja raamatukogus käivad jõulueel päkapikud. Päkapikk-lugejad. Nad tulevad ning poetavad raamatute varjus raamatukoguhoidjale ka midagi magusat. Sellistel hetkedel tajun nii selgelt, milline õnn on töötada kõigi teie heaks. Aitäh, te olete nii armsad!

Jäägem rõõmsaks ning kingime teistele ka rõõmu!

Teie Ilona

Raamatukogupäevad 2020

Järjekordsed raamatukogupäevad on selleks korraks läbi saanud. Nende 11 päeva sisse mahtus omajagu siginat-saginat.

Päevad avas ettelugemise päev. Sel aastal oli teemapealkiri “Minu vanaisa nägi, kuidas kerkis Munamägi…”, mis vihjab muinaslugudele ja muistenditele. Veriora raamatukogus oli ettelugemiseks valitud Meeta Reimanni koostatud “Veriora kandi vanarahva jutuvara”.

Koolivaheajanädala reedel olid lapsed kutsutud raamatukokku raamaturingi. Loeti ette sedasama muistendiraamatut, tutvustati Lugemisisu lugemisprogrammi ning mängiti vahvaid mänge. Valmis ka fantaasiategelane Jeesup, kes leidis omale koha lastetoa seinal, kus kõik temaga lähemalt tutvuda saavad.

Teise nädala kolmapäeval toimus kirjandusõhtu Urmas Vadi ja Joonas Vatteriga. Urmas Vadi tuntakse kirjaniku, ajakirjaniku, stsenaristi ja lavastajana. Joonast tunneb meie rahvas eelkõige Viluste kooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana, kellel sel õhtul oli ka vestlusringi juhi roll. Vestlusringis olid teemadeks lugemine ja selle tähtsus, laste lugemus ning eesti kirjanduse tervislik seisund. Talle omase muhedusega rääkis Urmas Vadi oma kirjanikuks kasvamisest, loomeprotsessist ja oma lugemiseelistustest. Kõik esitatud küsimused said temalt põhjaliku ja ammendava vastuse.

Raamatukogupäevad lõpetas juba traditsiooniks kujunenud õpituba. Seekord oli teemaks kopti köitmine. Õpitoa viis läbi Signe Strohm ning meelitas kohale nii suuri kui väikeseid käsitööhuvilisi.

Kohtumiseni järgmisel aastal!