Enim loetud raamatud 2020. aastal

Eelmisel aastal oli raamatukogul 315 registreeritud kasutajat, neist 194 laenas raamatukogust ka mõne raamatu või ajalehe-ajakirja. Külastusi kogunes 3694 (üle 11 külastuse kasutaja kohta aastas). Aasta jooksul tehti raamatukogust 8643 laenutust (5865 olid raamatud). 

2020. aasta enim loetud raamatud on:

Eesti ilukirjandus

1.-3. (8 lugejat) Mats Traat “Maastik õunapuu ja merereikorstnaga”, Erik Tohvri “Elupõletajad”, Mart Sander “Litsid” III raamat.

4.-7. (7 lugejat) Lembit Uustulnd “Avameri. Kalamehe mõrsja”, Stig Rästa “Hakitud kalamari”, Marje Ernits “Jumalal ei ole aega”, Susan Luitsalu “Ka naabrid nutavad”.

Maailma ilukirjandus

1.-5. (7 lugejat) Elly Griffiths “Koolmekohad”, Delia Owens “Kus laulavad langustid”, Jacky Durand “Retseptiraamat”, Viveca Sten “Täna öösel sa sured”, Fredrik Backman “Ärevil inimesed”.

Laste- ja noortekirjandus

1.-2. (6 lugejat) Andrus Kivirähk “Tont ja Facebook”, Marje Ernits “Pilvede varjud”

3.-4. (5 lugejat) Berit Sootak “Viimane hingelind”, Aino Pervik “Arabella, mereröövli tütar”.

5.-7. (4 lugejat) Francesca Simon “Hirmus Henry ja zombivampiir”, Bobbie Peers “Kaoseparalüsaator” ja “Lüriidiumivaras”.

Teadmiskirjandus

  1. (7 lugejat) Olav Osolin “Minu esimene elu”.
  2. (6 lugejat) Aleksei Beljakov “Alla Pugatšova elu ja imelised seiklused”.
  3. – 5. (5 lugejat) Nando Parrado “Ime Andides”, Reet Kudu “Kaika Laine. Legend jääb elama”, Kirsti Timmer “Taroskoop 2020”.

Sponsored Post Learn from the experts: Create a successful blog with our brand new courseThe WordPress.com Blog

Are you new to blogging, and do you want step-by-step guidance on how to publish and grow your blog? Learn more about our new Blogging for Beginners course and get 50% off through December 10th.

WordPress.com is excited to announce our newest offering: a course just for beginning bloggers where you’ll learn everything you need to know about blogging from the most trusted experts in the industry. We have helped millions of blogs get up and running, we know what works, and we want you to to know everything we know. This course provides all the fundamental skills and inspiration you need to get your blog started, an interactive community forum, and content updated annually.

Kingitused raamatukogule

Jõulud on kinkimiseaeg. Veriora raamatukogu sai sel aastal ühe väga suure kingituse. Selleks oli suur hulk head lastekirjandust Eesti Lastekirjanduse Keskuselt. Oleme liitunud lugemisprogrammiga Lugemisisu ning sellise kingituse said kõik raamatukogud, kes sel hooajal selles osalevad. Suur-suur aitäh!

Tegelikult saab raamatukogu kingitusi iga päev. Iga külastaja, iga tema loetud raamat, lahke naeratus või sõna ongi kingitus. Ja raamatukogus käivad jõulueel päkapikud. Päkapikk-lugejad. Nad tulevad ning poetavad raamatute varjus raamatukoguhoidjale ka midagi magusat. Sellistel hetkedel tajun nii selgelt, milline õnn on töötada kõigi teie heaks. Aitäh, te olete nii armsad!

Jäägem rõõmsaks ning kingime teistele ka rõõmu!

Teie Ilona

Raamatukogupäevad 2020

Järjekordsed raamatukogupäevad on selleks korraks läbi saanud. Nende 11 päeva sisse mahtus omajagu siginat-saginat.

Päevad avas ettelugemise päev. Sel aastal oli teemapealkiri “Minu vanaisa nägi, kuidas kerkis Munamägi…”, mis vihjab muinaslugudele ja muistenditele. Veriora raamatukogus oli ettelugemiseks valitud Meeta Reimanni koostatud “Veriora kandi vanarahva jutuvara”.

Koolivaheajanädala reedel olid lapsed kutsutud raamatukokku raamaturingi. Loeti ette sedasama muistendiraamatut, tutvustati Lugemisisu lugemisprogrammi ning mängiti vahvaid mänge. Valmis ka fantaasiategelane Jeesup, kes leidis omale koha lastetoa seinal, kus kõik temaga lähemalt tutvuda saavad.

Teise nädala kolmapäeval toimus kirjandusõhtu Urmas Vadi ja Joonas Vatteriga. Urmas Vadi tuntakse kirjaniku, ajakirjaniku, stsenaristi ja lavastajana. Joonast tunneb meie rahvas eelkõige Viluste kooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana, kellel sel õhtul oli ka vestlusringi juhi roll. Vestlusringis olid teemadeks lugemine ja selle tähtsus, laste lugemus ning eesti kirjanduse tervislik seisund. Talle omase muhedusega rääkis Urmas Vadi oma kirjanikuks kasvamisest, loomeprotsessist ja oma lugemiseelistustest. Kõik esitatud küsimused said temalt põhjaliku ja ammendava vastuse.

Raamatukogupäevad lõpetas juba traditsiooniks kujunenud õpituba. Seekord oli teemaks kopti köitmine. Õpitoa viis läbi Signe Strohm ning meelitas kohale nii suuri kui väikeseid käsitööhuvilisi.

Kohtumiseni järgmisel aastal!

Lugemisisust

Lisa7_FB bänner_Lugemisisu 2019_2020

„Lugemisisu“ käivitus pilootprojektina 2019. aasta alguses 26 Eesti raamatukogus, kuhu heategevusfond Aitan Lapsi kinkis erilise „Rampsu“ raamaturiiuli. Pilootprojektis osales 779 noort raamatuhuvilist.

1.-4. klassi lapsed saavad raamatukogudest valida lugemiseks põnevat uudiskirjandust, mis on välja toodud lastekirjanduse keskuse soovitusnimekirjades. Loetud raamatud paneb laps kirja spetsiaalsesse lugemispassi, kus on ka loomingulised lisaülesanded loetu kinnistamiseks ja oma lugemiskogemuse jagamiseks. Kooliaasta lõpus premeeritakse kõiki viis raamatut läbi lugenud ja lugemispassi täitnud lapsi lugemisdiplomiga.

Lasteaialapsed saavad lugemisprogrammis osaleda rühmana, kus õpetaja abiga tegutsetakse loetud raamatuga ühiselt. (Eesti Lastekirjanduse keskus, 2019)

2019. aasta sügisel alustanud programmiga said liituda kõik raamatukogud, kes selleks soovi avaldasid. Veriora raamatukogus liitus sügisel programmiga 7 last ja üks lasteaiarühm. Diplomini jõudis kolm tublit lugejat: Lisete Rumask, Lemme Salf ja Kristiina Viita. Diplomid koos järjehoidja ja toreda raamatuga anti üle viimasel koolipäeval. Loodetavasti käivitub programm ka järgmisel õppeaastal. Ootame kõiki lugemisisulisi lapsi taas raamatukokku!

DSC_0341

Tööle kaasa!

Viimasel päeval enne koolivaheajale minekut, 21. veebruaril tulid Viluste Põhikooli 1. klassi lapsed Veriora raamatukokku tööle kaasa. Lapsed tutvusid raamatukogutööga ning said teada, et raamatukogutöö ei piirdu ainult raamatute laenutamisega. Raamatud tuleb enne tellida, mida täpselt tellida, keegi ette ei ütle, vaid raamatukoguhoidja peab ise otsustama. Uued raamatud saavad vöötkoodi, templi ja kohaviida ning andmed sisestatakse elektroonilisse raamatukogusüsteemi, mille kaudu toimub ka raamatute laenutamine. Katkised raamatud vajavad parandamist, vanad ja mittevajalikud raamatud mahakandmist, riiulid korrastamist. Lisaks sellele tuleb leida vastused raamatukogu külastajate igasugustele küsimustele, kui vastust ei leia, siis vähemalt soovituse, kust võiks küsimusele vastuse leida. Ka harivate ja lugemist edendavate sündmuste korraldamine on raamatukoguhoidja ülesanne. Aitäh õpetajale ja lastele toreda hommiku eest! Olete alati oodatud!

Fotod: Helle Mendrik

Enim loetud raamatud 2019. aastal

Eelmisel aastal oli raamatukogul 334 registreeritud kasutajat, neist 200 laenas raamatukogust ka mõne raamatu või ajalehe-ajakirja. Külastusi kogunes 3582 (ligi 11 külastust kasutaja kohta aastas). Aasta jooksul tehti raamatukogust 8568 laenutust (5780 olid raamatud). Kuna laenutuste edetabel ei kajasta tingimata loetumaid raamatuid, sest ka tähtaja pikendamine arvestatakse laenutusena, siis kõige populaarsemate raamatute välja selgitamiseks koostasin eraldi pingeread kolmes kategoorias: ilukirjandus (täiskasvanud lugejale), laste- ja noortekirandus ning teadmiskirjandus.

Ilukirjanduse TOP 9

loetumad-ilu-2019-1

  • 1.-2. Erik Tohvri “Laanekuru saaga” (10)
  • 1.-2. Mari Tammar “Hundihüüdja”(10)
  • 3. Ira Lember “Vale nimega mees” (9)
  • 4.-5. Marje Ernits “Kiusamine Eesti moodi ehk üks elu veel” (8)
  • 4.-5. Erik Tohvri “Elupõletajad” (8)
  • 6.-9. Cynthia Swanson “Raamatupoodnik” (7)
  • 6.-9. Helen Pollard “Väike Prantsuse külalismaja. Tagasitulek” (7)
  • 6.-9. Sharon Sala “Elu valedes” (7)
  • 6.-9. Kiiri Saar “Ella Ulrikese kadunud maailm” (7)

Laste- ja noortekirjanduse TOP 12

loetumad-laste-2019-1

  • 1.-4. Francesca Simon “Hirmus Henry ja tigedikust lapsehoidja” (6)
  • 1.-4. Francesca Simon “Hirmsa Henry õige ketšup” (6)
  • 1.-4. Francesca Simon “Hirmus Henry veab hambahaldjat ninapidi” (6)
  • 1.-4. Anti Saar “Pärt ja viimane koogitükk” (6)
  • 5. Ilmar Tomusk “Kõik emad on head” (5)
  • 6.-8. Eet Tuule “Metsatalu saladused” (4)
  • 6.-8.  Karin Erlandsson “Pärlipüüdja” (4)
  • 6.-8. Andrus Kivirähk “Sirli, Siim ja saladused” (4)
  • 9.-12. Helga-Johanna Kuusler “Verevalla varandus” (3)
  • 9.-12. Ilmar Tomusk “Kriminaalsed viineripirukad” (3)
  • 9.-12. Rachael Lippincott “Kolm sammu sinuni” (3)
  • 9.-12. Aidi Vallik “Kuidas elad, Ann?” (3)

Teadmiskirjanduse TOP 6

loetumad-teadmis-2019-1.jpg

  • 1. Michelle Obama “Minu lugu” (6)
  • 2.-6. Masaji Ishikawa “Jõgi pimeduses” (5)
  • 2.-6. Sirje Presnal “Ikkagi inimene. Vigala Sassi elu ja surm” (5)
  • 2.-6. Elli H. Radinger “Vanade koerte tarkus” (5)
  • 2.-6. Peep Vain “Keset elu” (5)
  • 2.-6. Ville Dreving “Viimane” (5)

 

Raamatukoguhoidjad käisid Brüsselis

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu maaraamatukogude sektsiooni delegatsioon käis 8.-9. oktoobril Eesti eurosaadiku Andrus Ansipi kutsel Brüsselis Euroopa Parlamendi töö ja oludega tutvumas. Põlvamaalt võttis reisist osa kaks inimest: Tiina Hoop Saverna raamatukogust ja Ilona Oeselg-Tigasing Veriora raamatukogust.

Selleks, et kell 7 hommikul Tallinnast väljuvale lennule jõuda, oli kaugema kandi rahvas juba 6 tundi varem teele asunud. Kuid ootusärevus hoidis meeled erksad. Brüsselis tervitasid saabujaid mõnusad soojakraadid, meilegi harjumuspärane pilvine ilm ning Stinne Loo, Andrus Ansipi assistent, kes oli meile teejuhiks terve reisi vältel. Euroopa Parlamenti suundusime otse lennujaamast. Kohtumise eurosaadik Andrus Ansipiga juhatas sisse kommunikatsiooni peadirektoraadi külastuste ja seminaride osakonnas töötav Jana Jalvi-Robertson, kes andis põhjaliku ülevaate Euroopa Liidust ja selle valitsemise institutsioonidest.

Euroopa Parlamendi 751 saadikut esindavad Euroopa kodanikke, Euroopa Komisjoni 28 volinikku Euroopa Liidu üldist huvi ning Nõukogu 28 riigi- ja valitsusjuhti, ministrit esindavad liikmesriike. Euroopa Liidu seadusi algatab Komisjon. Eelnõu saadetakse Parlamenti ja Nõukokku lugemisele, kuni saavutatakse üksmeel ning seadus võetakse vastu. Euroopa Liidul on ainupädevus ainult tolliliidus, raha- (eurotsoon) ja kaubanduspoliitikas, kõigis muudes valdkondades on sel vaid osaline või toetav roll. Hetkel on Eestil Euroopa Parlamendis 6 kohta. Kui Suurbritannia liidust lahkub, saaks Eesti ühe koha juurde. Kolm ehk pooled Eesti saadikud – Andrus Ansip, Urmas Paet ja Yana Toom – kuuluvad suuruselt teise parlamendifraktsiooni Renew Europe (endine Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liit ALDE). Marina Kaljurand ja Sven Mikser kuuluvad sotsiaaldemokraatide (S&D) ja Jaak Madison euroskeptikute (ID) fraktsiooni. Parlamenditöö käib 20 komisjonis, saadik saab komisjoni töös osaleda täisliikme või asendajana.

euroopa_parlamendis
Foto: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing

Pärast põhjalikku ülevaadet tervitas meid eurosaadik Andrus Ansip. Ta valgustas meid saadikutöö telgitagustest, kuidas parlamendis töö käib. Kõneles lihtsalt ja arusaadavalt BREXIT-ist. Põhjus, miks sellega ikka veel kuhugi jõutud ei ole, on selles, et britid ise ei suuda üksmeelt leida selles, kuidas sellega edasi minna. Üheks tüliõunaks on ka piiriküsimus Iirimaaga. Väga kirglikult kõneles ta oma ametiajast Euroopa Komisjonis, digivoliniku tööst ja saavutustest. Hiljem ühisel õhtusöögil olid jututeemaks Belgia elu-olu ja ajalugu. Selle riigi ajalugu ja tänapäev on väga värvikas ja huvitav ning on väärt põhjalikumat ja lähemat tutvumist.

Veidi lähemat tutvust Brüsseli linnaga tegime järgmisel päeval. Paaritunnise jalutuskäigu jooksul saime osa Brüsseli vanalinna peamistest vaatamisväärsustest. Linnapargist läbi jalutasime pead kuklas, lootuses märgata seal aastaringselt elavaid rohelisi papagoisid (neid õnnetus näha hoopis mujal, linnas majade vahel). Kuningapalee ees olime tunnistajaks uhkele ratsasalga tseremooniale, vist kuninga lossi saabumise auks. Nägemata ei jäänud ka Brüsseli ilmselt kõige kuulsam sümbol skulptuur pissivast poisist ning raekoda. Maitsmata ei jäänud friikartulid, vahvlid ja šokolaad.

pjimage
Foto: erakogu

Kuid ega raamatukoguhoidjad ei saa kusagil läbi ilma raamatukoguta. Euroopa Parlamendis külastasime interaktiivset näitust Generation Code: Born in the Library. Sündmus toimub Euroopa Parlamendis igal aastal ning seal esitletakse, kuidas tipptehnoloogiat Euroopa raamatukogudes tutvustatakse ja kasutatakse, olgu selleks siis programmeerimine, robootika, 3D printimine, virtuaalreaalsus ja muud toredad tegevused. Sel aastal olid fookuses just rahvaraamatukogud. Esindatud olid raamatukogud Belgiast, Hollandist, Kreekast, Hispaaniast, Sloveeniast, Leedust ja Eestist. Tallinna Keskraamatukogu esitles graafikalaudadel joonistamist, tasuta arvutigraafikaprogrammide kasutamist, animatsioonide valmistamist ja robotite programmeerimist. Kõiki neid tegevusi nad oma lugejatele ka pakuvad. Kõike seda vaadates tekkis küsimus, et kas sellised võimalused ka maaraamatukogudesse jõuavad. Soovin, et jõuaks, ning selle nimel tasub kindlasti vaeva näha. See muudaks maaraamatukogu kaasaegsemaks ning aitab tuua maainimesele lähemale seda reaalsust, mis võib-olla hetkel talle veel veidi kaugeks jäänud.

IMG_20191018_0001
Foto: erakogu

See oli maaraamatukoguhoidjatele harukordne võimalus oma harjumuspärasest töökeskkonnast välja saada, näha ja kogeda midagi uut ja huvitavat, et targemana tagasi tulla ning veelgi innukamalt oma töösse suhtuda. Sest raamatukogud olid, on ja peavad jääma!

Ilona Oeselg-Tigasing

Eesti 100 – 3 aasta jagu raamatuid

2018. aasta oli Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aasta. Veriora raamatukogu lugejad tähistasid seda raamatuid lugedes. Eesmärgiks oli lugeda 36 525 lehekülge, mis arvuliselt võrdub saja aasta päevade arvuga. Lugemissündmusel osales 13 lugejat (seal hulgas 6 last), kes lugesid aasta jooksul 112 578 lehekülge (418 raamatut) ehk üle 3 korra rohkem kui eesmärgiks oli seatud. Raamatukogu tänab kõiki osalejaid. Hoiame ikka kodumaad ja oma vaimu virge!

52715515_2193349920722761_5326801204242546688_n

Järgmisi aastaid tähistame samuti raamatuid lugedes. Raamatukogus ootavad lugejaid hinnatud 1001 lugemissoovitust  maailma, eesti, noorte- ja lastekirjanduse hulgast.  Tulge tutvuma!